GNU/Hurd projekti arendajad esitlesid aruannet viimastest saavutustest ja projekti praegusest olukorrast. Viimaste saavutuste seas GNU/Hurd:
- Debiani GNU/Hurd distributsioonis on tagatud 75% pakettide kokkupanek arhivist Debian (2023. aastal oli see näitaja 58%).
- Stabiliseeriti port arhitektuurile x86_64, tagatud on Debian paketide loomine x86_64 süsteemide jaoks, portimisega ARM64 süsteemidele on alustatud.
- Lisatud on esialgne tugi SMP-le (Sümpetriline protsessimine).
- Parandatud on draiverite toetust kasutaja ruumis, rakendades NetBSD arendatavat mehhanismi rump (Runnable Userspace Meta Program).
- Valmistatud on töötavad kasutaja ruumi draiverid SATA/USB kettade ja võrgukaartide jaoks.
- Töötavad on kasutaja ruumis USB ja TCP/IP protokolli virnad.
- Debiani GNU/Hurd distributsioonis on tagatud Xfce, GNOME, KDE, llvm pakettide koostamine.
- Lisatud on toetus keelte jaoks go, rust, ocaml, ghc, java.
- Loobitud on Guix/Hurd distributsioon, mis võimaldab kasutada GNU Hurd tuuma (x86_64-gnu) asemel Linuxi tuuma.
- Alustatud on Arch ja Alpine distributsioonide loomise projekte, mis töötavad GNU Hurd mikrotuuma kohal.
GNU Hurd on tuum, mis on välja töötatud Unix-i tuuma asendamiseks ja kujundatud komplektina serverite, mis töötavad GNU Mach mikrotuuma kohal ja rakendavad erinevaid süsteemiteenuseid, nagu failisüsteemid, võrgu stack, failide juurdepääsu haldamise süsteem. GNU Mach mikrotuum pakub IPC-mehhanismi, mida kasutatakse GNU Hurd komponentidevahelise suhtluse korraldamiseks ja jaotatud mitme serveri arhitektuuri loomiseks. Debiani GNU/Hurd distributsioon ühendab Debian'i tarkvara keskkonna GNU/Hurd tuumaga ja jääb ainsaks aktiivselt arendatavaks Debian'i platvormiks, mis on loodud tuumaga, mis erineb Linuxist (varem arendati Debian GNU/KFreeBSD porti, kuid see on kaua seisma jäänud).
Allikas: opennet.ru
