
Sel pĂ€eval (20. oktoobril 2004) mĂ”tles ĂŒks lahe tĂŒĂŒp nimega Mark Shuttleworth, et maailmas on tohutult palju Linuxi jaotusi, kuid ei ĂŒkski neist ei toimi nagu peab. Ăhtegi neist ei saa soovitada kasutajale Windowsi asendajana, mis on valitsenud lauaarvutite operatsioonisĂŒsteemide turul. Midagi pidi sellega ette vĂ”tma. Ta vaatas seda kaost ja otsustas luua oma âLinux inimeste jaoksâ, mis âlihtsalt töötabâ, ja mille saaks alla laadida ja installida igasugune normaalne inimene oma PC-le selle asemel, et kasutada harjumuspĂ€rast Windowsi sĂŒsteemi, mis on jĂ€tkuvalt tasuline, omandiĂ”igusega ja tĂ€is tagauksed. Ja ta tegi seda! Mark kinkis meile lihtsustatud Linuxi, mille esimest versiooni suudsid isegi tavainimesed installida ja oma vajadustele sobivaks seadistada. Paljud vaidlejad arutavad, alates millisest versioonist on Ubuntu (ja selle derivaatide, nagu Kubuntu) muutunud tĂ”eliselt tĂ”husaks Windowsi asendajaks â mĂ”ned nimetavad versiooni 8.04, teised 10.04 vĂ”i 12.04.
Paljusid inimesi kriitikud Ubuntut ja Mark Shuttleworthi erinevate, kohati mittetĂ€iuslike, lahenduste ĂŒle. Kuid vaevalt keegi vaidleks vastu sellele, et Ubuntu tĂ”ttu on Linuxi populaarsus kasvanud kĂŒmneid kordi, ja tĂ€na saame hĂ”lpsasti leida poodidest tipptasemel arvuteid ja sĂŒlearvuteid, millel on eelinstallitud Linuxi sĂŒsteem. Kas keegi 10 vĂ”i 15 aastat tagasi oleks osanud ette kujutada, et Linux saab maailma kĂ”ige populaarsema kaasaskantava mĂ€ngukonsooli â Steam Decki â peamiseks operatsioonisĂŒsteemiks? None sellest poleks juhtunud, kui ĂŒks Ă€ge tĂŒĂŒp poleks teinud oma vĂ€ikese esimesi samme.
Allikas: linux.org.ru
