GNU projekt esitles vaba elektroonilise maksesüsteemi GNU Taler 0.11, mis tagab ostjate anonüümsuse, kuid säilitab müüjate identifitseerimise võimaluse, et tagada maksuteabe esitamise läbipaistvus. Süsteem ei võimalda jälgida teavet selle kohta, kuhu kasutaja raha kulutab, kuid pakub vahendeid rahavoogude jälgimiseks (saaja jääb anonüümseks), lahendades BitCoini maksude auditeerimisega seotud probleemid. Kood on kirjutatud Pythonis ja levitatakse AGPLv3 ja LGPLv3 litsentside alusel.
GNU Taler ei loo oma krüptovaluutat, vaid töötab juba olemasolevate valuutadega, sealhulgas dollarite, eurode ja bitcoiinidega. Uute valuutade toetamine on võimalik luua panga kaudu, mis toimib rahalise garantiina. GNU Taleri äri mudel põhineb vahetustehingute tegemisel — raha traditsioonilistest maksesüsteemidest, nagu BitCoin, Mastercard, SEPA, Visa, ACH ja SWIFT, muudetakse anonüümseteks elektroonilisteks rahadeks samas valuutas. Kasutaja saab edastada elektroonilisi raha müüjatele, kes saavad neid vahetuspunktis tagasi reaalse raha vastu, mida esindavad traditsioonilised maksesüsteemid.
Kõik tehingud GNU Taleri raames on kaitstud tänapäevaste krüptograafiliste algoritmidega, mis võimaldavad säilitada tõhususe ka juhul, kui kliendi, müüjate ja vahetuspunktide privaatsed võtmed lekitatakse. Andmebaasi formaat võimaldab kinnitada kõiki tehtud tehinguid ja nende kooskõlasolekut. Müüjate jaoks on makse kinnituseks krüptograafiline tõend tehingu kohta, mis on sõlmitud kliendiga, ja krüptograafiliselt allkirjastatud kinnitamine vahendite olemasolu kohta vahetuspunktis. GNU Taleri koosseisu kuuluvad põhikomponendid, mis pakuvad loogikat panganduse, vahetuspunktide, turgude, rahakottide ja audiitori tööks.
Arendustegevuse rahastamine toimub Euroopa Komisjoni, Šveitsi Föderatsiooni Haridusministeeriumi ja Šveitsi Föderatsiooni Uuringute ja Innovatsiooni Riigisekretariaadi (SERI) kaudu. Projekti raames
NGI TALER arendatakse GNU Taleri alusel toodet, mis on valmis kasutamiseks Euroopa Liidus.
Peamised muudatused:
- LibEufin-nexusesse, mille eesmärk on saata päringuid pankadele, on lisatud toetus protokolli dialektile
EBICS (Electronic Banking Internet Communication Standard), mille on välja töötanud Saksamaa Kesklaenu Komitee (ZKA) turvaliseks teabevahetuseks maksete kohta Saksamaa pankades. - LibEufin-nexusesse on lisatud toetus Euroopa Liidus kasutatavale SEPA Instant (Single Euro Payments Area) makse standardile.
- API-s on pakutud esialgne rakendus HTTP GET meetodil müügikohtade (POS, point-of-sale) jaoks.
- Rahakottides on tagatud lisateabe kuvamine QR-koodide või URI-de kaudu maksete tegemisel.
Allikas: opennet.ru
