Avaldati Debian projekti arendajate üldise hääletuse tulemused, kes osalevad pakettide hooldamises ja infrastruktuuri toetamises. Hääletusel vaadati üle küsimus patenteeritud püsivara tarnimisest ametlike installatsioonipiltide ja live-kogumite koostises. Võidutses viies punkt „Muuta Ühiskondlikku lepingu tingimusi, et tarnida mitte-vaba püsivara installere, andes ühtsed installatsioonikogumid.”
Valitud variant tähendab Ühiskondliku lepingu (Debian Social Contract) muutmist, mis määratleb projekti põhialused ja projekti kohustused kogukonna ees. Ühiskondliku lepingu viiendale punktile, mis käsitleb tasuta tarkvara standardite järgimist, lisatakse tähelepanek, et ametlikud Debian'i kandjad võivad sisaldada püsivara, mis ei kuulu Debian'i süsteemi, kui see on vajalik jaotuse töötamiseks riistvaral, mis vajab selliseid püsivara.
Debiani ametaväljakud ja live-pildid sisaldavad pakette 'non-free-firmware' sektsioonist, kuhu non-free hoidlast on välja viidud tarkvaraga seotud komponentide, mis vajavad välist alglaadimist. Kui seadmed nõuavad töötamiseks vajalikke patenteeritud alglaade, on vajalikud patenteeritud alglaadimise lahendused vaikimisi sisse lülitatud. Samas, kasutajatele, kes eelistavad ainult avatud tarkvara, antakse laadimise käigus võimalus välja lülitada mitteavaldatud alglaadimise kasutamine.
Lisaks sisaldab installer ja live-image teavet selle kohta, millist tüüpi püsivara on laaditud. Kasutatava püsivara andmed salvestatakse ka paigaldatud süsteemi, et kasutaja saaks hiljem saada teavet kasutatava püsivara kohta. Kui seadmete tööks pärast paigaldamist on vajalik püsivara, pakub süsteem vaikimisi lisada failile sources.list repository non-free-firmware, mis võimaldab saada püsivara uuendusi, sealhulgas turvapaiku ja olulisi vigu parandavaid uuendusi. Propriaarsete püsivara pildid tarnitakse ametlike kandjatena, mis asendavad varem pakutud pilte, mis ei ole tasuta püsivara.
Küsimus püsivara tarnimisest on muutumas aktuaalseks, kuna seadmete tootjad kasutavad üha sagedamini väliseid püsivara, mis laaditakse operatsioonisüsteemi kaudu, selle asemel, et tarnida püsivara seadmete püsivälist mälus. Selliseid väliseid püsivara vajavad paljud tänapäevased graafika-, heli- ja võrgukaardid. Samas on ebaselge, kuidas tarnimine patenteeritud püsivarale suhestub nõudega tarnida ainult avatud lähtekoodiga tarkvara Debiani põhikoostistes, kuna püsivara käitatakse riistvaraseadmetes, mitte süsteemis, ning see kuulub seadmete alla. Tänapäeva arvutites, mis on varustatud isegi täiesti vabade distributsioonidega, käitatakse riistvara sisse ehitatud püsivara. Erinevus seisneb ainult selles, et ühed püsivara laaditakse operatsioonisüsteemi kaudu, teised on aga juba sisse kirjutatud PZUsse või Flash-mällu.
Siiani ei ole omandi tarkvara versioonid kuulunud ametlikesse Debian'i installikogumitesse ja neid on saadaval ainult eraldi non-free hoidlas. Omandi tarkvaraga installikogumid kannavad mitteametliku staatust ja neid levitatakse eraldi, mis tekitab segadust ning raskendab kasutajate elu, kuna paljude juhtumite puhul on kaasaegse riistvara täisväärtuslikuks toimimiseks vajalik omandi tarkvara installimine. Omandi tarkvaraga mitteametlike kogumite ettevalmistamise ja hooldamisega tegeles samuti Debian'i projekt, mis nõudis lisaressursse mitteametlike kogumite koostamiseks, testimiseks ja avaldamiseks, mis dubleerivad ametlikke.
On ilmus olukord, kus mitteametlikud koostatavad versioonid on kasutaja jaoks eelistatumad, kui ta soovib saavutada riistvara korralikku tuge, kuna soovitatud ametlike versioonide installimine toob tihti kaasa tugiprobleeme. Lisaks takistab mitteametlike versioonide kasutamine avatud tarkvara ainult toomise ideaalide saavutamist ja juhuslikult soodustab omanditarkvara populariseerimist, sest kasutaja koos firmware'iga saab ka ühendatud non-free repositooriumi koos muu mitteavaldatud tarkvaraga.
Allikas: opennet.ru
