Teave liitium-vÀÀvelakude kohta ilmub perioodiliselt uudistes. Reeglina on sellised toiteallikad vĂ”rreldes liitiumioonakudega oluliselt suurema mahutavusega, kuid oluliselt lĂŒhema elutsĂŒkliga.

Lahenduseks vĂ”iks olla Austraalia Monashi ĂŒlikooli teadlaste vĂ€ljatöötamine, kes vĂ€idavad, et on vĂ€lja töötanud seni kĂ”ige tĂ”husama liitium-vÀÀvelaku. Olemasolevatel andmetel on esitatud disainiga aku vĂ”imeline tagama nutitelefoni autonoomse töö viie pĂ€eva jooksul vĂ”i vĂ”imaldab autol lĂ€bida 1000 km ilma laadimiseta. Lisaks saastavad sellised akud vĂ€hem keskkonda ning nende tootmise korraldamine ei nĂ”ua olulisi kulutusi. Erinevalt varem vĂ€lja töötatud liitium-vÀÀvelakudest suudab uus toode toime tulla suuremate koormustega, vĂ€hendamata vĂ”imsust, jĂ”udlust ja stabiilsust.
Peamine vĂ€ljakutse on praegu uute akude masstootmise kĂ€ivitamine, kuna varem on teadlased korduvalt rÀÀkinud lĂ€bimurdeliste akude loomisest, mis lĂ”puks ei jĂ”udnudki turule. Monashi ĂŒlikooli teadlastel on tĂ”enĂ€oliselt kĂ”ik eduvĂ”imalused. Neil on juba Ă”nnestunud patenteerida oma tootmisprotsess, mille jĂ€rgi loodi liitium-vÀÀvelakude prototĂŒĂŒbid Saksamaal. 2020. aastal peaks uusi akusid katsetama elektrisĂ”idukites, aga ka pĂ€ikeseenergia salvestussĂŒsteemides. On tĂ”enĂ€oline, et kui katseprotsess kinnitab liitium-vÀÀvel toiteallikate vĂ€idetavat tĂ”husust, kasutatakse selliseid akusid tulevikus laialdaselt.
Allikas: 3dnews.ru
